Esileht > Aiandusklaster > Tegevusvaldkonnad

Klastri tegevusvaldkonnad skemaatiliselt, vt siia

Aiandusklaster MTÜ innovatsioonitegevuste vahekokkuvõte 2017 aastal
Allpool lühikokkuvõte innovatsioonitegevustest teemade kaupa.
Maasikahooaja pikendamine
Esimese katseaasta innovatsioonitegevused viidi ellu plaanipäraselt:
1) selgitati välja, et turbasubstraat annab maasikate tunnelikasvatuses oluliselt parema tulemuse kui kookossubstraat ja seda kõikide nelja katses olnud sordi puhul.
2 ) selgitati välja Eesti tarbijaile kõige meeldivam ja vähem meeldivam taasviljuv maasikasort. 
3) maasikahooaega suudeti pikendada 13- nädalaseks (võrdlus avamaal kasvatatava maasikaga, kus frigotaimede saagiaeg on 4-6 nädalat).
Ilutaimede kasvutingimuste ja kvaliteedi parandamine erinevate biopreparaatidega
2017.a. oli ettevalmistav aasta. Eesmärk oli läbi viia katse Kanepi Aiandis, mille põhjal teha järeldusi, mis aitavad paremini planeerida järgnevaid katseid. 2017. aasta tulemused olulised tulevaste katsete väetusvariantide planeerimise seisukohalt:
1) Allgrow suurendas õisikute arvu ja puhmiku laiust ning taimede kaltsiumi ja magneesiumi sisaldust
2) Megafol suurendas taimelehtedes lämmastiku sisaldust
3) Phosfik suurendas taimelehtedes fosfori ja kaaliumi ning paljude substraadis määratud näitaja sisaldust 4) Vaadeldud variantide vahelised erinevused olid üldjuhul väikesed ja visuaalsel hindamisel ei olnud variantide vahelised erinevused märgatavad.
Külmkuivatus
2017 aastal teostati kokku 1089 tundi külmkuivatuskatseid. Kuna 2017 aasta eesmärgiks oli eelkõige režiimide välja töötamine, teostati füüsikaliste ja keemiliste parameetrite hindamisi ainult katsete korratavuse tagamise eesmärgil.
Maasikaga teostati 14 erinevalt ülesehitatud külmkuivatuskatset millest kuus ei lõppenud soovitud tulemusega, kuuel juhul saadi soovitud tulemus liialt pika aja kuluga ning kahel katsel toimus rahuldav külmkuivamine alla 40 tunnise ajaga. Tulemus: maasikate külmkuivatamiseks on olemas režiim, mis peaks võimaldama säilitada olulisel määral bioaktiivseid aineid.
Vaarikate külmuivatuskatseid viidi läbi kümme. Kuus katset ebaõnnestus, külmkuivamine toimus osaliselt või ei toimunud üldse. Vaarika osaviljade kestad osutusid tugevaks barjääriks. Ühel juhul kuuest töödeldi vaarikaid ka kestade õhendamiseks ensüümiga, mis samuti soovitud tulemust ei andnud. Neljal juhul kui kasutati külmkuivatamiseks kõrgemat temperatuuri jõuti soovitud tulemuseni 25 tunniga. Tulemus: vaarikate külmkuivatamiseks on olemas kiire režiim, mis säilitab marjade naturaalse visuaalse väljanägemise. Viinamarjade külmkuivatuskatseid teostati kaheksa, millest kolm ebaõnnestus. Tervet viinamarja ilma kesta vigastamata ei õnnestu külmkuivatada. Tulemus: Poolitatud viinamarjade jaoks olemas kiire 25 tunnine režiim, mis säilitab marjade naturaalse visuaalse väljanägemise.
Küüslaugu külmkuivatuskatseid teostati neljal korral, millest kõik õnnestusid. Tulemus: küüslaugu viilude külmkuivatamiseks olemas režiimid, mis annavad hea tulemuse alla 20 tunni.
Piparmündi külmkuivatamist teostati neljal korral. Kolm katset õnnestusid. Tulemus: Piparmündi külmkuivatamiseks olemas pehme režiim, mis võimaldab annab hea tulemuse alla 24 tunnise ajaga. Mustsõstra külmkuivatamisi teostati viiel korral. Õnnestus kuivatada ainult vigastatud kestaga mustsõstraid: Tulemus: Vigastatud kestaga mustsõstarde külmkuivatamiseks režiim olemas. Vajalikud täiendavad katsed terve kestaga mustsõstarde kuivatamiseks.
Viilutatud õuntega tehti kaks külmkuivatuskatset. Mõlemad õnnestusid. Tulemus: õunte külmkuivatamiseks režiim olemas.
Küüslaugu kasvatustehnoloogiate täiustamine
Vastavalt püstitatud eesmärkidele on katsetöö alanud. 2017.a. oktoobri alguses rajati katsed talvekattega ning sügiseste puhtimis- ja väetusvariantidega. Kevadel hinnatakse küüslaukude talvitumist ning tehakse täiendavad töötlused biostimulantidega. Teise etapi katsetega on samuti alustatud ning osa küüslaugu paljundusmaterjalist on läbinud termotöötluse (okt-nov. 2017), osa materjali töötlus toimub 2018 a. (märts-aprill).
Must sõstar- uued sordid, optimeeritud väetamine
2017 aastal alustati katsetega kolmel katsealal koostöös kahe ettevõtjaga. Kuna musta sõstra puhul kulub istanduse rajamisest saagini 3-4 aastat siis valiti katsealadeks juba rajatud ja saagikandeikka jõudnud noored istandused. Tavaviljeluse väetamiskatse esimese aasta tulemuste põhjal ei ilmnenud väetustasemete erinevusest tingitud saagierinevusi, vegetatiivse juurdekasvu hindamine tehakse enne 2018 vegetatsiooniperioodi algust. Täiendavad katsed laboritingimustes viitavad vajadusele viia leida võimalus kuidas viia mineraalväetised sügavamale mulda et need oleksid taimedele paremini kätte saadavad. Kahe mahekatseala võrdluse esialgsed tulemused näitavad et biopreparaatide kasutamisel saavutatakse arvestatav mõju siis kui istandiku üldine seisund ja väetisfoon on head. Kuna mahekatseala A oli enne katse algust saanud tugevamaid talvekahjustusi kui mahekatseala B siis on 2018 kevadel vajalik selles teha täiendavalt kahjustatud okste lõikust ja pöörata rohkem tähelepanu kevadisele väetamisele. Istanduse seisundist tulenevalt (tugev talvekahjustus ja vähene saak) ei kasutatud katsealal A masinkorjet. Saagikuse hindamiseks on järgnevatel aastatel vajalik teha metoodikas muudatusi ja kasutada käsitsi korjet või hindamist pallides.
Viinapuu – kasvukohale vastavad sordid ja tehnoloogiate arendamine
2017.a. oli ettevalmistav aasta, mil sügisel katsetati katteid saagi valmimise mõjutamiseks ja alustati ka talvekatete mõju uurimist. Selleks kasutati erinevaid katmisviise nii vanematel kui ka noorematel taimedel erinevates tingimustes. Koguti ka marjad analüüsideks. Esimesed marjade analüüsid 2018. a talvel on tehtud. Koostöö algas ja jätkub tootjatega, kellel on tootmisistandikes erinevad sordid ja tingimused, mis võimaldab hinnata viinapuu sorte erinevatest aspektidest.
Leheanalüüside ekspressmeetodi väljatöötamine aianduskultuuridele
Esimesel etapil (2017 - 2018) töötatakse välja leheanalüüside ekspressmeetod. 2017.a. koguti leheproove maasika ja küüslaugu lehtedest. Viidi läbi lehtede fluorestsents-spektroskoopia ja traditsioonilised laborianalüüsid. Kurgi ja aedsalati lehtede analüüsiga alustatakse ja maasika ja küüslaugu lehtede analüüse jätkatakse 2018.a. kasvuperioodil.
Kontakt: Aiandusklaster MTÜ Raimond Strastin, juhatuse liige
Aadress: Vae 2 Laagri, Harjumaa tel 5259744, e-mail aiandusliit@aiandusliit.ee