aiandusklaster

Viinapuu

Viinamarjakasvatus

Innovatsioonitegevus viidi läbi 2016 – 2020

Aruande koostas Kadri Karp

Eesmärk

  • Avamaa veinimarjade puhul selgitati välja sordiomaduste mõju ebajahukaste ja jahukaste levikule, erinevate katete mõju saagi valmimisele (tehnoloogilisele ja fenoolsele küpsusele).
  • Kiletunnelite katsetes selgitati välja sordiomaduste mõju haiguste levikule ja saagi valmimisele ning kvaliteedile.

Tegevused

Avamaal tehti viinamarjade tehnoloogilise ja fenoolse küpsuse hindamiseks analüüse 2016 – 2020 ja andmete analüüsil kasutati ka 2009 ‒ 2015 aasta andmeid. Avamaal erinevate kevad- ja sügiskatete mõju uurimine viidi läbi Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaamas Tartumaal 2017 ‒ 2020. Katsed kiletunnelites toimusid tootjate juures Tartumaal, Valgamaal ja Pärnumaal aastatel 2016 ‒ 2018.

Tulemused

Avamaa viinapuude katsed

Viinapuude kasvatamisel avamaal on probleemiks jahukaste ja ebajahukaste levik. Haiguste levik ei sõltunud võralõikusest, olulist mõju avaldasid sordiomadused. Sordi ’Rondo’ saak võib mõnel aastal täielikult hävida. Haigestunud võrsetel on pärsitud sügisel puitumine ja seetõttu järgnevad talvekahjustused. Haigusõrnadeks on osutunud ka seni haigus- ja talvekindlamad sordid ’Hasanski Sladki’ ja ’Zilga’. Profülaktiliseks pritsimiseks on soovitatav varakevadel pungade paisumisel Bordoo (2%) ja esimeste lehtede ajal teine pritsimine (1%).

Pikaajalised vaatlused näitasid, et hiliskevadised öökülmad ja jahe periood õitsemise ajal võivad põhjustada perioodilist saagikandmist (sortidel ’Rondo’, ’Zilga’) või viljade ebaühtlast viljastumist (sordil ’Hasanski Sladki’) ja seega marjade ebaühtlast küpsemist. Seetõttu on avamaal soovitatav kasutada kevadkatteid.

Kevadkatteks sobib toestusele pandud talveloor (50 g/m2) või geotekstiil (valge), mis pannakse enne pungade puhkemist ja eemaldatakse õitsemise lõpul. Lisaks külmakaitsele soodustab katmine saagi ühtlasemat ja varasemat valmimist. Suve/sügiskatteks loomade ja putukate eest sobib varjutuskangas (varjutus 42%), mis ei mõjutanud negatiivselt saagi valmimist. Kate pannakse pärast lehtede eemaldamist ja viljade värvumist.

Veinitehnoloogia saab valida vastavalt saagi biokeemilistele näitajatele. Kui happed on kõrgemad soovitatud tasemest, siis valida vastav pärm, mis vähendab õunhappe sisaldust. Madalama suhkrusisalduse korral saab valmistada roosat vahuveini. Punaste veinide puhul on soovitatav kasutada mitut sorti. Mõne sordi puhul piisab ka kestade lisamisest.

Veinide hindamine nõuab spetsiifilisi teadmisi/kogemusi ja seetõttu saadeti katseveine erinevatele konkurssidele, kus veine hindavad sommeljeed. Sordi ’Zilga’ puhul mõjutas veini kvaliteeti valikkorje. Esimesel korjel korjati võrse esimesed vilikonnad ja 10 päeva hiljem ülejäänud saak. Esimese korje vein oli parimate lõhna, värvuse ja tasakaalus maitsega. Veini hinnati asjatundjate poolt Baltimaade veinikonkursil 2019. aastal pronksmedaliga. ’Hasanski Sladki’ roosat vahuveini hinnati 2021. aastal Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni hindamiskomisjoni poolt pronksmedaliga.

Katsed kiletunnelis

Kiletunnelis ei kahjustanud taimi oluliselt haigused, jälgida on vajalik jahukaste levikut. Oluline on tunneli õhutamine ja lehtede eemaldamine sügisel. Kahjuritest on kahju teinud kedriklest. Kevadise kahjustuse korral kahjustatakse kasvama hakanud võrseid, suve teisel poolel on kahjustused lehtedel.

Hilise valmimisajaga sorte nagu ’Rondo’, Regent’ ja ’Solaris’ on soovitatav kasvatada kiletunnelis. Tunnelis kasvatamisel on hilistel sortidel tehnoloogilised parameetrid veni valmistamiseks soovitatud tasemel. Mõju fenoolsele küpsusele sõltub aastast ja positiivne mõju ilmneb jahedamal aastal.